Personal tools
A Network of Excellence forging the
Multilingual Europe Technology Alliance

META-FORUM 2011 - Press Release


Kas Euroopa keeled on ohus?

META-FORUM 2011 saadab välja nii hoiatavaid kui lootusrikkaid sõnumeid

27.-28. juunil Ungaris Budapestis toimuv rahvusvaheline konverents META-FORUM käsitleb mitmekeelse Euroopa infoühiskonnale vajalikke tehnoloogiaid. See konverents on Ungari kui Euroopa Liidu eesistujamaa ametlik üritus.

Kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on Euroopale iseloomulik: Euroopa Liit kasutab 23 keelt ametliku töökeelena, kui võtta arvesse ka piirkondlikud keeled, siis kõneldakse selles maailmajaos ligikaudu 60 keelt. Kodanikele, äripartneritele, tarbijatele ja turistidele jagatav infohulk kasvab meeletu kiirusega. Kas ettevõtted ja ametiasutused on võimelised selle tohutu tekstihulga tõlkima 23 või 60 keelde? 23 keele tõlkimisel tekib 506 siht- ja lähtekeele paari, 60 keele jaoks on vaja 3540 keelepaari. Me ei tohi ohverdada oma keelelist rikkust, kuid kas me suudame seda hoida ja hallata?

Euroopa integratsioon kaotab piirid inimeste, kaupade ja kapitali vahelt. Globaalne Internet lubab vaba infovahetust. Kuna inimkeel on ainus vahend inimkonna teadmiste säilitamiseks ja jagamiseks, moodustab see veebi alustala.

Samas on veebis palju erinevaid keeli ning mitteingliskeelsete lehekülgede hulk kasvab väga kiiresti. Viimased piirid, mis takistavad ideede ja mõtete vaba liikumist, on meie keelte vahelised piirid. Keelebärjäärid takistavad kaubandust: paljud piirkondlikud turud jäävad kasutamata just selle tõttu. UNESCO viimane raport mitmekeelsusest1 ütleb, et keeled on oluline vahend põhiõiguste tagamiseks: õigus poliitilisele väljendusvõimalusele, õigus haridusele, õigus olla kaasatud ühiskonda. Interneti sotsiaalmeedia lubab huvigruppidel tekitada kodanikualgatuse korras arutelusid aktuaalsetest sotsiaalsetest küsimustest, näiteks säästva energia kasutamisest, finantssüsteemi ümberkorraldamisest, demograafilistest muutustest, kuid need arutelud jäävad kahjuks ühe keeleruumi piiridesse. Euroopa edukas e-demokraatia peab laienema üle keelepiiride.

Keeletehnoloogialt oodatakse nende keelepiiride ületamise vahendeid. Tõepoolest, viimase paari aasta jooksul on masintõlke kvaliteet oluliselt paranenud. Kuid sellegipoolest tuleb tõdeda, et teadus- ja arendustöö on siiski liiga aeglane ja fragmenteeritud, et lahendada meie keeleprobleeme. Majanduslikel põhjustel on enamus teadus- ja arendustööst keskendunud inglise keelele. Enamiku Euroopa keelte keeletehnoloogia arendamine on alafinantseeritud ja mõned neist on jäänud täiesti tähelepanuta. Selles mõttes ei ole meie keeled veel tulevikukindlad.

META-FORUMil 2011 esitletakse 30 keele raporteid, mis annavad ülevaate Euroopa keelte seisust digitaalsel ajastul. Konverents toob kokku Euroopa tippteaduskeskuste esindajad, suured ja väiksed tehnoloogiaettevõtted, tõlkefirmad ja teised keeletehnoloogia kasutajad, keelekogukonnad ning uurimistööd ja innovatsiooni koordineerivad poliitikud.

Konverentsi korraldajaks on META-NET, 47 uurimiskeskusest koosnev võrgustik 31 riigist. Konverentsi rahastab Euroopa Komisjon. META-NET on loomas mitmekeelse Euroopa tehnoloogiaühendust, mis liidaks erinevaid keeletehnoloogia teadlasi, arendajaid ja kasutajaid ühise eesmärgi nimel. Üle 280 organisatsiooni esindajad 40 riigist on juba ühinenud selle ettevõtmisega.

Zoran Stančič, Euroopa Komisjoni Infoühiskonna ja Meedia osakonna peadirektori asetäitja sõnastab oma avakõnes selged ootused: “Me oleme suutnud Euroopa Liidu riikide vahelt kaotada füüsilised piirid, kuid on jäänud mõttelised piirid, sealhulgas keelelised. Informatsioonile ligipääsu tagamine igas keeles on oluline tingimus, et suurendada teenuste ja kaupade ringlemist ja kiirendada ühtse digitaalse turu kasvu. Ma usun, et Euroopa suudab edasi arendada oma keeletehnoloogia-alast eesrindlikkust ja luua sellega lahendusi, mis toovad suurt kasu nii ühiskonnale kui ka majandusele. Ainus viis selle saavutamiseks on kogukonna jõupingutuste ühendamine ja tugev partnerlus. Keeletehnoloogia asend Euroopa teadus- ja innovatsioonimaastikul sõltub paljuski sellest, kui ühtselt suudab kogukond kaasa rääkida.”

META-FORUMist osavõtjad arutlevad tehnoloogia arenguplaanide üle: kuidas kiirendada tehnoloogia arengut ja millised on tulevikuvisioonid. Loodud visioonigruppides ja avalikes veebiarutelus on juba üle 100 eksperdi erinevatest ettevõtetest ja uurimisasutustest kogunud julgeid plaane tuleviku keeletehnoloogilistest programmidest, mis muudaks meie igapäevaelu. Budapesti konverentsil tutvustatakse neid visioone. Arutelu käigus täpsustatud visioon võetakse aluseks strateegilise uurimisplaani loomisel, mille esialgsest versioonist antakse samuti ülevaade. Nagu Hans Uszkoreit, META-NETi koordinaator selgitas: “Õige visiooni, tegijate ja plaaniga saame kindlustada Euroopa keelte tuleviku ja Euroopa tehnoloogiatööstuse konkurentsivõime. Kulud sellise ettevõtmise rahastamiseks ei pruugi olla suuremad kui 100 km kiirtee rajamiseks mõnes uues liikmesriigis.”

Planeeritav suurettevõtmine ei paranda mitte ainult masintõlke kvaliteeti, vaid loob ka võimalusi mitme teise rakendusvaldkonna jaoks. Keeletehnoloogia on tuntud kui üks olulisemaid arenevaid valdkondi infotehnoloogias. Suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu Google, Microsoft, IBM ja Nuance on valdkonda oluliselt investeerinud. Sajad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on spetsialiseerunud mõne konkreetse keele keeletehnoloogiale ja selle rakendustele. Keeletehnoloogia võimaldab inimestel teha koostööd, õppida, arendada äritegevust ja jagada teadmisi sõltumata kõneldavast keelest või arvutikasutusoskusest.

Juba praegu aitab keeletehnoloogia meid igapäevastes tegevustes, näiteks meilide kirjutamisel või piletite ostmisel. Keeletehnoloogiast on kasu, kui me otsime ja tõlgime veebilehti, kasutame tekstiredaktori õigekirja- ja grammatikakorrektorit, anname häälkäsklusi oma autole või mobiiltelefonile, küsime soovitusi interneti raamatupoes, järgime navigatsiooniseadme juhendeid. Lähitulevikus saab võimalikuks suhelda inimkeeles arvutiprogrammidega, masinatega ja seadmetega, sh. meie kodudesse ja tööpaikadesse jõudvate kauaoodatud teenindusrobotitega. Kus me ka poleks, millal me ka infot ei vajaks, saame me seda lihtsalt küsida, ning abi vajades seda otsesõnu nõuda. Inimeste ja tehnoloogia vahelise suhtlusbarjääri kaotamine muudab meie maailma.

META-FORUMi kutsutud esinejad Thomas Hofmann Google’i Euroopa osakonnast ja Bran Buguraev IBMi USA osakonnast annavad ülevaate nende suurte ülemaailmsete ettevõtete tehno ­loogi ­lis ­test edusammudest ja tulevikuplaanidest. Euroopa juhtivad keeletehnoloogid ­teevad kokkuvõtte ­hetke ­seisust, uuematest läbimurretest ja Euroopa teaduse edulugudest. Keele ­tehnoloogia suurtarbijate, näiteks Euroopa Liidu tõlketeenuse, Daimleri ja Vodafone’i esindajad räägivad keeletehnoloogiliste rakenduste eelistest ning enda vajadustest ning soovidest.

Teisipäeval, 28. juunil 2011 antakse välja META-Prize, auhind, millega märgitakse ära väljapaistvad Euroopa mitmekeelse infoühiskonna uurimistulemused, tehnoloogiad ja teenused, samuti antakse mitmele innovatiivsele tootele ja teenusele META-Tunnustused. Põhikonverentsiga samal ajal toimub ettevõttete ekspositsioon, kus keeletehnoloogia ettevõtted ja EL poolt rahastatud projektid näitavad uute rakenduste demosid ja esitlevad uuemaid teadus- ja arendustöö tulemusi.

META-FORUMil esitletakse ka kahe kaugema mitmekeelse kogukonnaga riigi - 19 „ametliku“ keelega India ja 11 riigikeelega Lõuna-Aafrika Vabariigi - keeletehnoloogia­programme koos EL ja riiklike teadusprogrammidega. Kahel paneelarutelul käsitletakse nende mitmekeelsete ühikondade ja Euroopa keelte probleeme ja lahendusstrateegiaid, keskendudes eriti neile keeltele, mille keeleressursside hulk ei ole tänapäevaseks arendustööks piisav.

Üheks edukate keeletehnoloogiliste rakenduste loomise eelduseks on mahukad töödeldud keeleandmete hulgad, näiteks tekstikogud või kõnesalvestused. Teine oluline eeltingimus on keeletöötluse baastehnoloogia olemasolu iga keele jaoks. Budapesti foorumil esitleb META-NET uut ressursside jagamise ja haldamise teenust META-SHARE, mis lihtsustab märgatavalt teadus- ja arendustööd. Nende ressursside olemasolu ja kvaliteet varieerub keeleti, olenevalt ärilisest nõudlusest selle keele rakenduste järele ning sellest, mis probleemid antud keele automaattöötlusel tekivad ja kui palju arendustegevust on juba tehtud. Enne META-NETi keeleraportite koostamist ei ole Euroopa keeli tehnoloogilise toe seisukohalt ühiselt hinnatud. Nüüd saab META-NET näidata, millised on enamuse keelte suurimad probleemid ja mis võiks olla nende põhjused.

Konverents META-FORUM 2011 rõhutab: „Hoolimata sellest, et EL ja tema liikmesriigid on juba toetanud mitmeid eraldiseisvaid teadusprojekte, lõhe “suurte” ja “väikeste” keelte vahel üha laieneb. Euroopas pole tehtud senini piisavalt koostööd puuduvate ressursside ja tehnoloogiate loomiseks ning olemasoleva tehnoloogia rakendamiseks teistele keeltele. On ­mitmeid olulisi põhjuseid, miks EL, liikmesriigid ja ettevõtlus peaks ühinema selleks väljakutseks: väiksemate keelekogukondade suur rahaline koormus inimese kohta; vajadus ühel keelel eksisteerivat tehnoloogiat rakendada teisele, ressursside, rakenduste ja teenuste ühilduvuse tagamine; asjaolu, et keelepiirid ei ühti sageli riigipiiridega. Euroopa peab pingutama, et valmistada oma keeled ette digiajastusse jõudmiseks. Keeled on meie kultuuripärandi väärtuslik osa ning nad väärivad nende tuleviku kindlustamist.“




1 UNESCO Director-General, Intersectoral mid-term strategy on languages and multilingualism, Paris, 2007 (http://unesdoc.unesco.org/image/0015/001503/150335e.pdf).