Personal tools
A Network of Excellence forging the
Multilingual Europe Technology Alliance

META-NET White Paper Series: Estonian

The Estonian Language in the Digital Age / Eesti keel digiajastul

Series editors: Georg Rehm, Hans Uszkoreit

Authors

Quotes

  • Eesti keele arengukava 2011 – 2017: “Kui me ei täida keeletehnoloogia arengukava ega tegutse koostöös teiste riikidega samas suunas, ei toimi eesti keel tulevikus selles keskkonnas ja marginaliseerub infoühiskonnas.”
  • Development Plan of the Estonian Language 2011 – 2017: “If we do not implement the development plan for language technology or do not cooperate with other countries in the same direction, in future Estonian will […] be marginalized in information society.”
  • Tõnis Lukas (haridus- ja teadusminister 2007–2011, EV90 raames korraldatud Keeletalgutel): “Kas eesti keelt on võimalik kasutada kõige moodsamas tehnoloogias ja kas arvuti on võimeline suhtlema kujundlikus eesti keeles — see määrab meie keele säilimise tuleviku maailmas.”
  • Tõnis Lukas (Estonian minister of Education and Research in 2007-2011, in occasion of Language Initiative held in the year of 90th anniversary of the Republic of Estonia): “Whether or not it will be possible to use Estonian with the most advanced technologies and whether or not the computer will be able to speak figuratively in Estonian is what determines the preservation of our language in the future world.”

This Volume

The Series

Preface

This white paper is part of a series that promotes knowledge about language technology and its potential. It addresses journalists, politicians, language communities, educators and others. The availability and use of language technology in Europe varies between languages. Consequently, the actions that are required to further support research and development of language technologies also differ. The required actions depend on many factors, such as the complexity of a given language and the size of its community.

META-NET, a Network of Excellence funded by the European Commission, has conducted an analysis of current language resources and technologies in this white paper series. The analysis focused on the 23 official European languages as well as other important national and regional languages in Europe. The results of this analysis suggest that there are tremendous deficits in technology support and significant research gaps for each language. The given detailed expert analysis and assessment of the current situation will help maximise the impact of additional research.

As of January 2012, META-NET consists of 54 research centres from 33 European countries. META-NET is working with stakeholders from economy (software companies, technology providers, users), government agencies, research organisations, non-governmental organisations, language communities and European universities. Together with these communities, META-NET is creating a common technology vision and strategic research agenda for multilingual Europe 2020.

Eessõna

Eesti keele raport kuulub META-NETi väljaannete sarja, mille eesmärgiks on tutvustada keeletehnoloogia-alaseid teadmisi ja selle ala potentsiaali. Väljaande sihtgrupiks on õpetajad, ajakirjanikud, poliitikud, kogu keelekogukond ja teised teemast huvitatud.

Keeletehnoloogia kättesaadavus ja kasutamine on Euroopa keeliti väga erinev. Nii on ka meetmed, mida on vaja rakendada keeletehnoloogia arendamise ja uurimise edasiseks toetamiseks, erinevatele keeltele väga erinevad, sõltudes näiteks keele keerukusest ja selle kõnelejate arvust.

Euroopa Komisjoni rahastatud tippteadmiste võrgustik META-NET viis läbi keeleressursside ja -tehnoloogiate alase uurimuse, mis keskendus 23 ametlikule Euroopa keelele ja ka teistele olulistele regionaalsetele keeltele Euroopas. Analüüsi tulemus näitas, et kõigi keelte tehnoloogiates leidub märkimisväärseid puudujääke. Täpne ekspertanalüüs ja olukorra hindamine aitavad panustada edasise uurimistöö mõju suurendamisse ja vähendada riske.

META-NET koosneb 33 riigi 54 uurimiskeskusest, mis teevad koostööd tööstuse, valitsusasutuste, ülikoolide ja uurimisasutuste esindajatega. Koostöö tulemusena valmib ühine tehnoloogiline visioon, mis osana strateegilisest uurimiskavast näitab, kuidas keeletehnoloogilised rakendused saavad katta praegused uurimistöö puudujäägid aastaks 2020.